Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd?
On
näha tohutu suuri liikumisi parema tuleviku suunas, ökoloogilisi lahendusi, ühiseid
ettevõtmisi ja koostööle orienteeritud tegutsemist. Inimesed, kes tõstavad häält, ei räägi enam
ainult enda eest. Nad räägivad inimkonna nimel, Maakera nimel, loomade ja looduse nimel
ellujäämise nimel. See on häirekell äratuskell naftaärimehe öökapil. On ilmselge, et maailm
ei saa enam liikuda edasi nii nagu siiamaani tiksutud. Ent kus peitub siis lahendus ja kes
pakuks alternatiivi?
Kas need pole mitte need samad inimesed, kes aitavad varjupaikades loomi, aafrikas lapsi ja
koristavad Eestimaad puhtaks? Kas pole mitte needsamad inimesed, kes vihuvad projekte
kirjutada ja alternatiivhariduslikke programme testida? Kas pole mitte tegu nende samade
inimestega, kes on päevapealt nõus panustama, andma ja töötama jätkusuutliku tuleviku nimel
ja tegema seda ilma rahata? Kas pole siis vabatahtlikkus mitte mõtteviis