Merleau Ponty
tervikliku tajuteooria alla.
Enne kui asuda täpsemalt Merleau-Ponty tajuteooria juurde, tuleks natuke analüüsida
tema filosoofilist arusaama maailmast ning maailma ja inimese vahelisest seosest,
kunstifilosoofiast lähtuvalt loomingu ja looja suhtest. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei
ole inimene maailma sündides Merleau-Ponty järgi tabula rasa, inimene on sündides
osa maailmast, nii nagu mutter on osa kella süsteemist juba siis, kui kell pole veel
tiksumagi hakanud. Erinevalt empiristidest ei usu Merleau-Ponty olemusvormidesse,
see tähendab, et tema jaoks ei ole olemas inimsust kui inimese-ideed, pole ka punasust
kui punase-ideed. Iga Inimene ja iga punane on spetsiifiline, sõltuvalt teda ümbritsevaat
taustast.
,,The perceptual ,,something" is always in the middle of something else, it always forms
a part of a ,,field"." ( ,,Phenomenology of perception" 2005 pg 13)