Käsitöö- tikkimine Eliis Mets 9a Kuressaare Gümnaasium Sissejuhatus • Sel õppeaastal pidime valima endale käsitöös ühe suure töö, millega pidime aasta jooksul vaeva nägema. • Valikuid ja võimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otsustasin emale teha toidukoti, millele peale tikkisin pildi. • Enne tikkima asumist käisime emaga raamatukogus ning tegime mitmeid paljundusi raskemate detailide tikkimisest ning siis algas tikkimine. Algus • Esimese asjana kandsin pildi kangale ning traageldasin piirjooned ette. • Piirjoonte traageldamine oligi minu jaoks üks tüütumaid töid kogu asja juures, seega võttis see päris korralikult aega. Pool tööd • Tegin endale ka plaani, kui palju peaksin iga nädalaselt tikkima, kuid kuna võtsin seda päris tõsiselt, siis jõudsin väga kiiresti graafikuga ette.
mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega Saksamaa. Mustriraamatute üksiklehed, märkrätid ja elukutseliste tikkijate loodud töömustrid ulatusid talupojamiljöösse, kus 16., 17. ja 18.sajandi näidised püsisid põlvest põlve edasikantuna veel 19.sajandil. Kui Lõuna-Eesti keskaegsete, võrdlemisi primitiivse joonise ning vaba motiivipaigutusega taimkirjade puhul saaks rääkida tikkimisest ilma eelneva jooniseta, siis uute eesti lillkirjade kunstipärasus, mustrite keerukus, variatsioonide rohkus ja joonistustehniline meisterlikkus tõestavad, et nende tikkijad on omal ajal kahtlemata kasutanud mustrijooniseid. Seda kinnitavad ka erinevatest piirkondadest pärinevate mustrite sarnasuskui ka tikandite all märgitavad kopeerimisjäljed. Harju-, Viru- ja Järvamaal kaunistati rahvarõivaid juba 18.sajandil lillkirjaga, seal
annaabi.ee 
