LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
kavandid, joonised, raamatud ja mustrilehed jöid sageli laiemale rahvahulgale
kärresaamatuks. Pealegi oli konkreetsemate näidete varal lihtsam omandada moetikandite
värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes
mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega
Saksamaa. Mustriraamatute üksiklehed, märkrätid ja elukutseliste tikkijate loodud töömustrid
ulatusid talupojamiljöösse, kus 16., 17. ja 18.sajandi näidised püsisid põlvest põlve
edasikantuna veel 19.sajandil.
Kui Lõuna-Eesti keskaegsete, võrdlemisi primitiivse joonise ning vaba
motiivipaigutusega taimkirjade puhul saaks rääkida tikkimisest ilma eelneva jooniseta, siis
uute eesti lillkirjade kunstipärasus, mustrite keerukus, variatsioonide rohkus ja
annaabi.ee 
