Ida-Virumaa rahvakultuur
Neid kooti nüüd enamasti
kahes värvis kitsaste tripudega (näiteks sinist-halli, punast-musta) ning peeti töö- ja
alusseelikutena.
Põll kuulus 19.saj. esimesel poolel rangelt abielunaise ülikonda: naine ei tohtinud põlleta minna
isegi üle toa. Neidudele oli põll häbistav. Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj.
esimesel poolel kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillasest nn. klaarriidest. Sageli olid
põlled tikitriibulise kas koe- või trükimustriga. 19.saj. teisel poolel põlled muutusid. Neid hakati
kuduma põiktriibulise alasega. Tulid moodi pitsäärisega valged põlled. Selliseid põlli
kandsid sajandi lõpul ka neiud koduses riietuses, nooremad abielunaised aga enam
kirikusse põlle ette ei pannud.
Vööd olid valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga. Alutaguse vöökirjadele oli
iseloomulik rohelise värvi rohke esinemine. Vana tava järgi mähitivöö kõvasti ümber keha, et
annaabi.ee 
