Ida-Virumaa rahvakultuur
kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal.
Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras.
Enamasti olnud need sõrmusetaolised lihtsad hõberõngad.
Meeste ülikonna põhikomponendid 19.saj. esimesel poolel olid särk, püksid, vatt, kohati
ka vest.
Meeste särgid tehti, nagu üldiselt Eestis, valgest linasest riidest, õlaõmblusteta, T-kujulise
kaelaavaga. õigadele tikati pikad õlalapid ja lisaks veel nurklapid. Laupäeval särki vahetades
pidanud olema hoolas, et preesi musta ette ei unusta.
Pükse tehti suveke linasest või takusest, talveks villasest riidest. Eriti pidulikud olid
nahkpüksid. neid loeti jõukuse tunnuseks. Juba 17.sajandist on andmeid, et Virumaa
talumehed lasknud linnas põkste jaoks kitsenahku seemisparki parkida.
Tõenäoliselt koos nahkpõkstega on Eestis levinud uuemad. 17. ja 18.saj. moerõivastuse