Tõde ja Õigus II Terve tekst
muutunud, nagu oleks maailmas kogu aasta kõik paigal püsinud. Kirju kass varitses endiselt hiiri
ja Tiina koperdas oma karkudega laudseina taga, kuhu ta nad harilikult jättis, kui puges Indreku
juurde kuuri. Temal on ikka midagi uudist, mida peab jutustama, eriti on tal uudist Molli suhtes,
sest ta arvab, et see võiks Indrekut huvitada.
,,Molli õmbleb omale nüüd uusi särka," räägib ta Indrekule. ,,Teeb hästi uhked, tikandused, pitsid
ja kõik. Riie on valge-valge ja peenike nagu siid; enne olid tal kollasest, see on tugevam, peab
kauem vastu. Kui sa tahad, ma näitan sulle, kui valge ja peenike. Ta peidab nad küll kummuti,
kui ise ära läheb, aga mina tean, kus võti. Tema arvab küll, et mina ei tea, aga mina tean. Nii et
kui tahad, ma näitan. Ema ütleb, et temal on ainult siis kord niisuksed särgid olnd, kui isa elas ja
nemad olid alles rikkad. Mind siis veel ei olndki -- ütleb ema