Kihnu rahvarõivastest
mitmeid kohalikke erijooni.
Kihnu naise ülikonna põhiosad 19.sajandil olid särk, käised, seelik, vöö, õlarätt,
vammus, abielunaistel põll.
Särk: See tehti kahekorra kokkumurtud valgest jämedamakoelisest linasest kangalaiast,
millele lõigati kolmnurkne kaelaauk ning lisati külgedel laiust siiludega.
Käised: Need tehti valgest linasest. 19. sajandi teiselpoolel jäi kurrutamine ära, kui see
eest pöörati rohkem tähelepanu pidulike käiste tikanditele.
Seelik: 19.sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane, valge, hall, must või sinine,
allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. Pidulikele körtidele pressiti
sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulisi seelikuid
koovad ja kannavad Kihnu naised tänapäevani.
Põll: See kuulub ka nagu Mandri-Eestiski abielunaise rõivastusse. 19. sajandi esimesel