Kihnu rahvariided
Kihnu abielunaine
Abielunaise peamiseks tunnusmärgiks on põll ja tanu. 19. sajandi esimese pooleni olid põlled
valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka
tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle
jälle edasi. Põllest võis loobuda vaid lahutuse korral, lesed kantsid seda peale mehe surma
enamasti edasi. Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed
on pidanud nooruse ja lusti värviks.
Kuni 19. sajandi lõpuni kandsid igapäevaselt abielunaised tanu ning selle peal kanti rätikut.
20. sajandil enam tanu igapäevaselt ei kasutata, vaid ainult pidulikemal üritustel. Igapäevaselt
kantakse rätikut.
Kihnu mees
Kuni 1880. aastateni kandsid mehed Kihnus valgest linasest või takusest riidest särki ja
poolpikki valgeid või pikki halle pükse, mida kutsuti uusadeks
annaabi.ee 
