Maailmakirjandus
Seal kordub see, mis oli siin.
Kui ükski põud
ei põleta seal õielehti,
ja täiuslikuks muutub kõik -
oh suurim õud! -
mis kunagi siin sooviti või tehti.
Seal meredel ei mölla iial torm,
Seal viljapuid ei võta haigus,
ning ainult igavene, muutumatu vorm
seal puhtana su ees on kõigis paigus.
Kuid sina, sina, - saades päriseks
kõik aarded seal, ei koge vana kõrkust,
vaid ihkad,
et su hing s i i n kaasa väriseks
ja tunneks oma tiivustavat nõrkust. (,,Raudne taevas", 1936).
Jäägu teistele alandlik jaatus:
tahta võimatut on meie saatus,
sina mu teejuht, kellega koos
matkan ruskelt auravas soos.
Milliseid lahinguid siin ka ei lööda,
ikka manitsed mind: mine mööda!
Kõik mu ihad ja armud on põrm,
kui mu rinda riivab mu sõrm.
Iial ei võida sind ükski sõdur,
kuigi su ihu on vermeis ja põdur
ning su vabadus jumalast neet.
Usklik sind nähes kõik uksed suleb,
aga su juurde kui koju tuleb
igatsev keiser ja uhke askeet