Armukadedus
normaalseks. Kui tundub, et keegi ei ole üldse armukade, siis on õigustatud järeldada, et
see tunne on karmilt väljatõrjutud ja järelikult mängib seda suuremat osa inimese
alateadlikus hingeelus."
Freud, 1922
Armukadedus on reaktsioon mingile ohule, mis inimesele olulist suhet ähvardab pole
vahet, kas oht on reaalne või ettekujutuste vili. Armukadeduse peamine tiivustaja on
hirm. Kiivus on väga tihedalt seotud turvatunde ja enesehinnanguga. Kui hindad end
kõrgelt, siis tunned, et ka teised väärtustavad sind ja hirm maha jäetud saada on väiksem.
Mida kirglikum on suhe, seda suurem on armukadeduse oht. Riskigruppi kuuluvad ka
inimesed, kes on varem elus haiget saanud. Samuti ohustab armukadedus rohkem noori:
nad on emotsionaalselt ebaküpsemad ning elavad lembesuhteid läbi intensiivsemalt.
Uuringud näitavad, et armukadedus väheneb märgatavalt pärast 35