Jutuke - Õunkübarad
"
Kui keegi ikka veel ei allunud, viskas Shurei kuldkaanse loitsuraamatu maha ja haaras
vöölt mõõga, et ise vangidel pead otsast raiuda. See oli Elisa võimalus, mida ta kasutamata ei
jätnud. Kassisarnaselt maandus ta peale mitmekümne kukkumismeetri neljale jäsemele ja
rabas pikkade küünistega ihaldatud raamatu enda kätte. Kui üks inimestest teda märkas, lamas
ta juba enne maas, kõri puru, kui oli jõudnud häire vallandada. See võitis tiivulisele veidi aega
juurde.
Shurei sammus ikka veel enesekindlalt kahe mehe poole, kui see 'miski', keda ta enne
eiranud oli, ta tee tõkestas. Nad jäid tõtt vaatama, roheline halliga peegeldudes segunemas.
,,Kes kurat sa veel oled?"
Elisa naeratas koletislikult ja tegi kaares hüppe, kriimustades sügavalt Shurei paremat õlga.
Ta oli sihtinud kõri, kuid osav kütt oli nobedalt kõrvalpõike teinud. Ometigi sellest haavast
piisas, et paar veretilka jalge all olevatele okastele langeks
annaabi.ee 
