Putukad
tiibade alla. Tundlad alati niitjad, umbes sama pikad kui keha. Suured kerajad liitsilmad;
täppsilmade esinemine oleneb liigist. Suised tugevasti muundunud ja taandarenenud; saavad
juua vaid vett ja taimemahlu. Pea ja keha tugevasti karvased. Jooksujalad. Paljudel emastel
keskjalgade säär ja käpp lamenenud (aitab munemise ajal paremini vees ujuda). Kaks paari
tiibu; esitiivad tagumistest pikemad ja kitsamad; kaetud karvakestega, harva soomustega
(erinevad liblikate tiivasoomustest); värvuselt hallides või pruunides toonides. Puhkeolekus
tiivad kausjalt koos; aitavad putukat maskeerida. Suudavad hästi lennata, kuid ei liigu
veekogudest kaugele. Tagakeha silinderjas; mõnede liikide emastel olemas ka lühikesed
urujätked. Vastkoorunud valmikutel tagakeha külgedel trahhelõpuste rudimendid, mis aja
jooksul kaovad. Paljud liigid eritavad enesekaitseks ebameeldivat lõhna.
Kõikjal magevee läheduses. Eestis ligikaudu 160 liiki (kuni 250).
annaabi.ee 
