JOHNATAN LIVINGSTONE MERIKAJAKAS
on välja mõeldud lindudele, kes lepivad TAVALISEGA. Kes kordki oma otsinguis puudutab täiuslikkuse
võlu, ei vaja siduvat lubadust.
Päevatõusul harjutas kajakapoiss Jonathan taas. Viielt tuhandelt jalalt paistsid kalapaadid täpikestena,
HOMMIKUEINE PARVE võis aimata ähmase tolmukübemete sülemina nende ümber ringlemas.
Ta oli elus, ainult võbises pisut õndsusest, aga rohkem vist uhkusest olla oma hirmude peremees. Siis,
ilma liigse poosita, sulgus oma tiivanukkide embusse, vaid lõigatult mõõkjaid otsi rooliks jättes, ja pikeeris
välguna. Hetkel, mil ta neljandat tuhandet jalga läbis, puudutas ta võimalikkuse piiri, kus õhuvool tihenes
pekslevaks seinaks - see taltsutas kiiruse. Aga nüüdki oli see tunnis kakssada neliteist miili! Ta neelatas
kuivalt, mõistes, et kui praegu murduks tiivatipp, pudeneks ta miljoniks tibatillukeseks
merikajakapritsmeks. Aga kiiruses peitus jõud, see rõkkas liikumisrõõmust, - kiiruses oli puhas ilu!
annaabi.ee 
