Eesti putukad
on kibe ja/või mürgine liblikas, parem on ta rahule jätta. Olemas on ka kombinatsioone, mille
eesmärk on liiga lähedale sattunud vaenlase (linnu) ehmatamine.
Lisaks võivad tiivasoomused täita ka spetsiifilisemaid ülesandeid peale värvussignaalide
edastamise. Nii leidub paljude isaste päevalibliikate tiibadel lõhnasoomuseid. Need soomused
eritavad spetsiifilisi feromoone, mille ülesanne on hõlbustada sugudevahelist suhtlemist.
Lisaks soomustele on kõigi liblikate tiibadel olemas ka tiivanarmad. Need asuvad tiiva
välisservas ning võivad olla tiiva üldtoonist erineva värvusega.
Kui putukate suurusest rääkides mõeldakse tavaliselt kehapikkust, siis liblikate mõõtmete
iseloomustamiseks räägitakse siruulatusest. Siruulatus on vahemaa sirutatud liblika ühe
eestiiva tipust teise eestiiva tipuni.
Liblikate anatoomia: tagakeha
Reeglina on liblika tagakeha silindriline või kergelt lapik ning rohkem või vähem karvane.