Vladimir Nabokov referaat
Nabokovi mõistmise probleem ongi eelkõige keele probleem. ,,mitte kirjaniku elusündmuste
rida ei moodusta tema elulugu, vaid tema stiil ajalugu," on Nabokov öelnud. Keel ,nn puhas
keel, mis on nõidusliku, üleloomuliku pingutusega asendada elu ennast.
Nabokov leidis ennast kirjanikuna asjade pealispinda, natüürmorti(sõna-sõnalt:surnud
loodus= kirjeldades. Siin saavutas ta enomoloogi viruoossuse, kes kinnitab putukaid oma
kollektsiooni nii, et ükski tiivake ei saa viga. ,,Poisikesena leidsin ma looduses selle keeruka
,,kasutu", mida hiljem otsisin teises vaimustavast pettuses kunstis."
Oma loominu allikateks nimetab ta ,, kergeid pettekujutlusi, värvilist kuulmist". Tema
meetodid on müstifikatsioon, mäng, paroodia. See on ,,kirjandusliku teoreemi" lahendamine.
,,Kõik, mis mul on, on minu stiil," on ta öelnud
Nabokovi proosa on kahekihiline: on olemas maine reaalsus, sellega kõrvuti eksisteerib ka
ideaalne reaalsus
annaabi.ee 
