Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
.. see ju tähendab, et me ei saa enam koos olla."
,,Sellepärast ma palungi sind jää! Nii kauaks, kui vähegi võimalik!"
Ta haaras tüdruku käest ja naeratas, kuigi see oli muserdatud ja kurb naeratus.
,,Isand on mind eemale tõrjunud seinatagusest maailmast, reaalsusest ja... sinust."
,,Siis sa tuled minuga."
,,Mida?"
Mõlemad olid sellest ideest samavõrra jahmunud.
Oskamata leida mõistlikumat vastuväidet, tõi Prints taas oma suguvõsa lauseisse, kuid
tiivakandja vihkas neid kordagi nägemata juba sellise põlgusega, et ei tahtnud seda juttu
kuulatagi.
,,Sa tuled minuga, Prints. Ja kuigi ma ei suuda meid enam kanda, saame siiski siit
põgenetud. Kui siia lendasin, ületasin mere. Kuid seekord nähtus käsk, kuhu minna,
maismaalt. Me saame hakkama."
,,Mine üksi, lenda. Sa ei jõua muidu kunagi õigeks ajaks ning pealegi..."
,,Sa kardad, kas pole? Ka mina kardan, väga. Kuuled, kuidas kappab...?"
Ta asetas Jerome käe oma südamele.
annaabi.ee 
