tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe, kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas. Kus võib kohata..
sisepõlemismootorite kütusepumpadena ,mida käitatakse mootori nukkvõllilt. Tiibpumbas, mis tavaliselt valmistatakse käsipumpadena, on kolvi asemel keskelt võllile kinnitatud edasi-tagasi pööratav tiib, milles on kaks klappidega ava. Ka kere allosas on kaks klappidega ava, mille kaudu vedelik pääseb tiivaalustesse ruumidesse. Kui pumba käepidet pöörata, siis üks tiivapool tõuseb ja selles olev klapp on kinni. Tiiva peal olev vedelik tõugatakse survetorru, teine tiivaalune ruumimetakse täis. Esimene tiivapool liigub samal ajal allapoole, selle klapp on lahti ja vedelik voolab selle tiivapoole alt tiiva peale. Tiibpumba surve ulatub 30...40 meetrini. Pumba mahuline kasutegur oleneb pumba kulumise astmest. Vibropump: Vibropump on hermeetiline veealune membraankolbpump. Membraankolvi paneb üle-alla liikuma valuplastiga kaetud elektromagneti ankur, mille külge on kinnitatud kolvisäär. Kolvisäärel on
annaabi.ee 
