Balti erikord
aastal
Harju, Viru, Järva ja Läänemaa kreisi aadelkondadest Eestimaa rüütelkond koos oma
õiguste ja privileegidega, kellest sai Eesti kubermangus tegelik võimukandja. Rüütelkond
teostas võimu kubermangus Maapäeva (Landtag) otsute kaudu, kuni 1917. aastani.
17. sajandi esimesel poolel kasutati kõnekeeles Eestimaa kubermangu, kui haldusüksuse
kohta Eestimaa vürstkonna hiljem Eestimaa hertsogkonna nimetust, mis tulenes Rootsi
kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi tiitlist.
Põhjasõjas vallutati Eesti alad oktoobriks 1710 Vene keisririigi poolt ning Eesti
kubermang sai uue valitseja. Pärast Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi
haldussüsteem. Selle tagasid ka eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega
kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus
Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust.
Aastal 1708 eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja
annaabi.ee 
