Heraldika
kasutati ajaloolist vapipilti. Nooremate poegade poolt väljateenitud tiitli vabahärra või krahv
saamisel võeti enamasti kasutusele uus vapp. Kasutusele võeti mitme vapiväljaga kilp.
Ajalooline perekonnavapp oli sellel esitatud põhikilbi veeranditel või südakilbil, ülejäänud
13
osadel kajastati vapiomaniku karjääri, sugulussidemeid jms. Tiitli saamist rõhutasid vapile
lisatud tiitliandja, valitseja vapisümbolid.
Lisaks baltisaksa ja valitsevate riikide rahvusaadlile olid Eestis esindatud veel Lääne-Euroopast,
eriti Saksamaalt, pärit aadlikest palgasõdurid ja mõisnikud. Paljud neist omasid vappi juba
kodumaal. Tänu nendele rikastus siinne vappide valik näidetega saksa, prantsuse ja soti
heraldikast. (Saare 2006, lk 63)
18. sajandi teisel veerandil tekkis taas vajadus korrastada aadelkonna koosseisu, sest mõisate
annaabi.ee 
