Heraldika
Aadliseisuse korrastamiseks andis
keskvõim siinsetele rüütelkondadele õiguse ise koostada aadlike register. Rüütelkondades
moodustati aadlikest matriklikomisjonid, kes vaatasid läbi aadlikuks peetava isiku diplomi. (ibid,
lk 64)
Peeter I pani aluse Vene aadlile aastatel 1721-1722. Peeter I algatatud heraldiline tegevus jäi aga
lühikeseks, kuna peale tema surma saadeti tema poolt soositud itaalia krahv Franzisco Santi,
kelle poolt juhitud vappide osakond kujundas tiitliaadlike vappe, saadeti asumisele Siberisse.
18. ja 19. sajandi sündmused ning heraldiliste traditsioonide muutumine mõjutasid mõnel juhul
ka vanade vappide omanikke. Ajaloolise heraldika poole pöörduti tagasi 19. sajandi esimesel
poolel, mil Saksamaal algas romantismi ajajärk. Romantism väärtustas taas keskaega ja ühtlasi
klassikalist heraldikat. Vappide ajaloolisust tõestasid eelkõige asjaarmastajad-ajaloolased, kes
koondusid 1834