Kreeka ja Rooma
etruskid, gallid põhjas ja kreeklased lõunas. 3- 2 saj eKr kolmas
Puunia sõda. Pärast kuninga (535 eKr509 eKr), Tarquinius
Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku
vabariigi. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit.
Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni
kuueks kuuks diktaatorile.
Keisririik(30eKr-476pKr)
1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj
ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne
Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr
germaanlased hävitavad Lääne Rooma.
Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus
kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed.
Preetorid- (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid
vajaduse korral asendada