"Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://tobiaswallin.com/cms/file_management/files/bees_web/bee_flying_enhanced_1024.jpg http://tobiaswallin.com/cms/file_management/files/bees_web/bee_flying_enhanced_1024.jpg Ülesanne looduses Üldiselt levitavad mesilased taimede õietolmu, kuid nad on kasulikud muulgi moel. Tuleb välja, et taime ümber tiirutava mesilase sumin kaitseb taime teiste putukate eest: sumin peletab eemale putukaröövikuid, kes muidu kipuksid taimelehti närima. Nii siis on mesilase taimedele mingil määral ihukaitsja eest. http://mesindus.ee/node/866 http://tobiaswallin.com/cms/file_management/files/bees_web/bee_flying_enhanced_1024.jpg TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia Mesinikus saamine Mida vaja... Soovi õppida mesinikuks Mõnda ruutmeetrit pinda
tekkida Saturni kuud, mis tiirlevad kohe tänase rõngaste süsteemi vahetus läheduses. Aja jooksul 5 rõngaste läbimõõt suurenes ning nende äärealadel tiirlevad jäätükid sattusid Saturnist juba nii kaugele, et lõpuks olid vahemaad nii suured, et nende omavaheline külgetõmme ületas planeedi loodejõud, mis üritasid neid lahus hoida. Saturni orbiidil tiirutava kosmosesondi Cassini vaatlusandmetel jätkub see protsess ka praegu. Canupi sõnul selgitavad avastused eriti hästi seda, miks Saturni kaaslane Tethys koosneb peaaegu täielikult jääst (Sutt, 2010). 1.2 Saturni rõngad 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist. Kaaslased nad ei olnud, sest mingit liikumist ei õnnestunud avastada. Kuna ta ei
Viimase täiustuse kinnisesse maailma tegi Mikolaj Kopernik (1473 - 1543), esitades 1543. a. heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes. Tycho Brahe (1546 - 1601) tõi veelkord maailma tsentri Maale, jättes teised planeedid tiirlema ümber Maa ümber tiirutava Päikese, kuni Johann Kepler (1571 - 1630) oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika pani. Ptolemaiose süsteem: deferent ja epitsükkel. Joonis: Taavi Tuvikene Kopernikuse heliotsentriline (päikesekeskne) maailmasüsteem. Kepleri elliptiline orbiit. Joonis: Taavi Tuvikene 3. Lõpmatu maailm