Tartu Miina Härma Gümnaasium. Kirjutanud peamiselt koorilaule. Need võib karakterilt jaotada neljaks: 1. Patriootilised 2. Pidulikud hümnilise iseloomuga laulud, näiteks ,,Meeste laul" 3. Lüürilised tundelaulud, näiteks ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ei saa mitte vaiki olla" 4. Rahvalaulu seaded, näiteks ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Tuljak" Soololaul ,,Kui sa tuled, too mul lilli". Konstantin Jakob Tiirnpu (1865-1927) Eesi helilooja, organist, koorijuht ja muusikaleu organisaator. Õppinud Peterburis ja Berliinis. Niguliste kiriku organist. Juhatas ka laulupidusid. 1916 asutati uus meeskoor ,,Tallinna Meestelaulu Selts", tema sai selle juhiks. Selle kooriga algas uus ettapp eesti meeskoori arengus. Tema initsaitiivil loodi kooride ühendus, selle nimeks sai ,,Eesti Lauljate Liit" 1921. Koorilaulu ja puhkpilliorkestrite edenamine ning laulupidude korraldamine.
htuska meie eristumine rah- sri.igava suurvorme viljelevat suunda jdtkas sajandivahetuselNiguliste kiriku laulukoor vusena.Nii avalduski eesti rahvuskultuur algusestpealeeelk6ige saksakulruurist iile (Nihohi Gesanguerein)Konstantin Tiirnpu juhatusel, ette kanti hulgaliseit viiga v6etud vormides.Algselt peamiseltusulis-kOlbelise tagap6hjagamuusikalinetegevus n6udlikke suurvorme, nagu Georg Friedrich Hiindeli "Judas Maccabius" ja "Messias",GiuseppeVerdi reekviemjt. seostusiiha enam rahvuslike aadetega. Sajandi keskel elavneska siimfoonilise muusiLa viljelemine
annaabi.ee 
