Marc on Marc see oli, on ja ka jääb mu nimeks! Danielle: Dani? Adeele: Ada? Tüdrukud hakkasid naerma, Marc pöördus juba solvunult minekule, ent neiud haarasid ta käte vahele. Danielle: Kuhu minek, noorhärra? Ball pole veel läbi! Täna õhtul oled sa mu kavaler ja ära mõtlegi, et saad lihtsalt plehku pista! Adeele: "Plehku pista"? On sul alles väljendid, kulla Danielle! Danielle: Marcuselt üle võetud! Marc: Ma panin selga need ahviriided, tulin teiega ballile...isegi tiirlesin sinuga paar tantsu, Dani! Kas sellest siis veel küllalt pole? Laske mul minna, muidu hakkab mulle see teie rikkus varsti pähe! Adelle: Aga me saame ju... Danielle: Kuid me ei taha! Sa oled meie mänguasi, Marcus, ja ma ei kavatse oma kallist hiirest lahti ütelda! Vähemalt mitte praegu! Danielle kihistas taas naerda ja läks niisama uisapäisa laval jalutama, Adeelest ja Marcist eemale. Adeele paneb oma käe nukra mehe õlale ja võtab teise käega nii enda kui Marci maski peast.
Ma läksin nii kurvaks ja olin nii hirmunud, et oleksin kangesti taht.nud kedagi endale seltsiliseks. Siis tuli äkki ämblik ronides mu õlale ja ma nipsasin ta minema, nii et ta lendas küünlatulle. Enne kui ma jõudsin paigalt liikuda, oli ta kägaraks põlenud. Teadsin, 215 ilma et keegi oleks mulle seda öelnud, et sel on kole paha tähendus ja et see toob mulle õnnetust; olin seepärast suures hirmus ja mu püksid sõelusid püüli. Tõusin püsti, tiirlesin kolm korda iseenda ümber ja tegin iga kord rinnale ristimärgi; siis sidusin endale niidi väikese juuksetuti ümber, et pahu vaime eemale peletada. Aga usku mul sellesse ei olnud. Seda tehakse siis, kui leitud hobuseraud jälle kaotatakse, selle asemel et naelutada see ukse kohale; kuid ma polnud iial kuulnud kedagi ütlevat, et see õnnetuse eest hoiab, kui oled tapnud ämbliku. Kõigest kehast värisedes istusin jälle ja tõin oma piibu välja, et suitsu teha, sest kogu