Megamaailma füüsika
Kuna nii Kuu kui Maa on Päikesega
võrreldes palju väiksemad kehad, on nende varjude puhul on tegemist küllaltki keeruka täis-
ja poolvarjude süsteemiga. Kuuvarjutus on olukord, kus Kuu satub Maa täis- või
poolvarjukoonusesse. Esimesel juhul nimetatakse nähtust osaliseks kuuvarjutuseks, teisel aga
täielikuks kuuvarjutuseks. Kui Kuu tiirleks ümber Maa samas tasandis kui Maa ümber
Päikese, toimuksid kuuvarjutused iga 29,5 päeva tagant. Paraku on Kuu ja Maa
tiirlemistasandid teineteise suhtes umbes 5° võrra nihutatud ning tänu sellele tekib olukord,
kus me saame vaadelda kuuvarjutust keskmiselt kord 1 … 1,5 aasta tagant. Aastatel 2013 …
2016 toimuvad kuuvarjutused on leitavad tabelist.
Päikesevarjutus on olukord, kus Kuu jääb Maa ja Päikese vahele ning Kuu täis- või poolvari
langeb maapinnale. Kuu poolvarju piirkonnas viibivad vaatlejad näevad osalist
päikesevarjutust, täisvarjus asuvad vaatlejad aga täielikku päikesevarjutust