Nõrkadel komeetidel saba puudub. Väga suur osa pikaperioodilisi komeete on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja Öpiku- Oorti pilvest. Lühiperioodilised komeedid on pärit Kuiperi vööst. Orbiidid, mida mööda komeedid liiguvad, on enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei teata päris kindlalt, miks komeedid liiguvad Öpiku-Oorti pilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. On täheldatud ka hiidplaneetide mõju komeetide tiirlemisperioodile. Kolme aastatuhande jooksul on registreeritud ligikaudu 70 000 komeeti. Tänapäeval avastatakse mõnikümmend komeeti aastas, millest üks komeeti kolme aasta jooksul on palja silmaga nähtav ja üks kümne aasta jooksul nii hele, et pälvib avalikkuse tähelepanu. Läbi aastatuhandete on kuulsust kogunud mitmed komeedid. Üks neist ilmus 1843. aastal. Komeet möödus Päikesest väga lähedalt ja seetõttu oli ta väga hele ja nähtav isegi päise päeva ajal Päikese juures
Meie harjumuspärane aja-arvamine käib Päikese näiva liikumise järgi, aga see kujuneb toodud kolme liikumise summana. Nii sisaldab üks ööpäev (Päike teeb taevas täistiiru) nii Maa pöörlemist kui ka Maa liikumist orbiidil. Kui liidame Maa ülaltoodud pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. Sama käib aasta kohta, ainult et siin tuleb liita tiirlemisperioodile Maa telje suuna muutusest tingitud parand. Kontrollige, aasta pikkust tähistava arvu murdosa on võrdne pretsessiooniperioodi pöördväärtusega. Just telje nurk Päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise, mitte aga Maa mõttetu tormamine kosmilises ruumis. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks
annaabi.ee 
