kosmosesse on veel liiga kulukas. Näiteks hetkel maksab sateliidi saatmine maa madalale orbiidile ligikaudu 5000 dollarit kilogrammi kohta.[2] Kosmose asustamine toob kaasa ka vajaduse hakata täpsemalt määratlema, millisel kujul ja mis moodi hakkavad inimeste elud jätkuma. Kosmosesse koloonia rajamiseks on väljakäidud erinevaid ideid. Võimalik on ehitada maapealne baas, mis asuks eksoplaneedi pinnal või pinnases ning samuti on ka võimalik ehitada kosmosejaamasid, mis tiirleksid ümber päikese, kuu või eksoplaneedi orbiidi. Eksoplaneet on lühidalt öeldes planeet, mis asub väljaspool päikesesüsteemi ja ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse.[3] Kosmose kolooniate toimimiseks on vaja suurtes kogustes: vett, toitu, ruumi, inimesi, ehitusmaterjale, energiat, transporti, sidet, elussüsteemi, tehislikku gravitatsiooni, radiatsiooni kaitset ja hulganisti investeeringuid. On täitsa võimalik,
Heinrich Hertzi avastatud elektromagnetiliste võrrandite poolt, mis ei klappinud mitte kuidagi kokku Newtoni füüsika põhitõdedega. Nende avastuste tuules mingit drastilist muudatust siiski ei tehtud ja elu läks tavapäraselt edasi. Vankuma hakkas mehhanistlik tugevalt alles 1890-ndate aastate teisel poolel, kui Wilhelm Röntgeni avastatud kiirte uuringud viisid lõpuks radioaktiivsuse ja elektroni avastamiseni. Johtuvalt klassikalisest füüsikast tiirleksid elektronid ümber aatomituuma niimoodi, et nad lõpuks vajuksid tuuma peale ja aatom lõppeks olemast. Teine vapustuse tekitanud mõte tuli võtta omaks Max Planckil, kes katsete tulemusel nägi, et soojuskiirgus ei eraldu kehast mitte pideva voona, vaid jagamatute portsude ehk kvantidena. Algas füüsika kriis, mille ajal käis Einstein alles ülikoolis. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2219)
läbimõõt. Aatomisisese tühja ruumi ettekujutamiseks võib tuua järgmisi näiteid. Kui kujutleda, et tuum on golfipalli suurune, siis seesmine elektronkiht asuks sellest golfipallist ca ühe kilomeetri kaugusel, L-kiht 4 kilomeetri kaugusel ja L-kiht umbes 9 kilomeetrit eemal. Vaadakem eelmise lause lõpus asuvat punkti. Selle läbimõõt on umbes pool millimeetrit. Kui kujutleme, et see punkt on aatomituum, siis esimese kihi elektronid tiirleksid kusagil 50 meetri kaugusel. Aatomi tegelikku väiksust on raske ette kujutada, et täita ühe sentimeetri pikkust lõiku, tuleks tihedalt üksteise kõrvale paigutada 200 000 000 aatomit. Isotoobid Erinevate massidega ühe ja sama elemendi aatomeid nimetatakse isotoopideks. Kuna igal ühe ja sama elemendi aatomil on võrdne arv prootoneid, siis sellest
annaabi.ee 
