Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand Kui hakata inimesi jaotama iseloomu poolest suurtesse ja väga üldistesse rühmadesse, ongi neid ainult kaks. Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed. Kuid nagu loometöödes tavaline, on üks iseloomu joon konkreetne ja ei segune teisega eriti. Tiina, tema on looduslaps, nagu öeldakse. Kuigi tegelikult pole see seotud teps mitte loodusega. Sellist tüüpi inimesed otsustavad ise, millist teed nad
- Küla teema on alati domineerinud linnateema üle mõttelaadis ja kirjanduses seda on toetanud lisaks kriitikale ka poliitiline rekurss. - Maas nähakse eestlase ideaali jms. - ,,Hiljem saab sellest sysiphose müüdi absurd aga see neid ei peata". - Romantiline ja idealistlik liin. o Rõhk külaelu idealiseerimisel: Kreutzwald, Koidula, Jakobson. o Narratiivi loogika, ideoloogiline struktuur. o Valitsejal on lihtsam valitseda, kui külas elavad õndsat tiinad. o Valgustuslik ideoloogia käitumisjuhendid. o Moraliseeriv ja õpetav. o Jannsen propageerib oma tekstide kaudu korralikku külaelu. o Pärna ,,Oma tuba, oma luba" ratsionalistlik idealism. Rentniku piibel. Harudus ja majanduslik leidlikkus. - Kriitiline ja realistlik gooti romaan u õudusromaan. o Romantismi gootika muinasjutud? (Nt Kreutzwald) o Küla kujutamine muinasjutulises või ebareaalses kontekstis.