Friedrich Kuhlbars
Ta
suri Unikülas 7. jaanuaril 1881, tema mehe elu oli katkenud juba 26. veebruaril
1868.aastal. Mõlemad on maetud Laatre 1. kalmistule, kus nende kalmud on paraku
unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja
ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses
"Vaimus vanemate ja venna hauakünkal:
Mu isa aiakese asutas,
Kus ema hoolsalt oli töötamas.
Seal vaatas tiigikene põõsastest, ei kao ta mu
vaimusilma eest.
Ma näen, kuis... viljapuudes töötab mesilind.
Tiigikene, mis olevat õhutanud luuletajat laulukese
"Vee peal" ("Kiigu, mu paadike...) loomisele, on
püsinud tänaseni. Kirjaniku isa loodud viljapuuaed
hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee
ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob
Kuhlbarsi istutatud.
Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate
teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni