Vanalinna arhitektuur
Algselt oli
soklikorruse peal kaks elukorrust, all kelder mõne võlvitud ruumiga.
Pööningukorrus ehitati välja 1941. aastal. Fassaadide liigenduses on risaliitide,
liseenide, petikpindade ja konsoolrõdukeste kõrval erilise kõlajõuga nelinurksete,
ümar- ja segmentkaarsete akende vahelduv rütm. Müürides on kasutatud
paekivi koos tellisega. Peasissepääs kolme kõrgesse ümarkaaravasse
paigutatud ning geomeetriliste ja plastiliste vormidega liigendatud tiibustega on
eriti paraadne. Fassaade lõpetab jõuline balustraad risaliitidelt tõusvate
ainulaadsete saledate azuurselt lõpetatud tornikestega.
Üldlahendus, eriti aga interjöörikujundus lähtub itaalia renessanssarhitektuurist.
1911. aastal sai Ungern-Sternbergide maja uue omaniku ja täiesti uue sisu.
Pärast Ewald v. Ungern-Sternbergi surma, tema abikaasale jäänud maja,
omandas Eestimaa Rüütelkond, kes loovutas selle Eestimaa Kirjanduse
annaabi.ee 
