suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põse limaskest, igemed kõrvalesta-oimu närv – n. oimu nahk, parootis, välis- & keskkõrv auriculotemporalis keelenärv – n. lingualis keelenärvist eristub keelealune n. keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n. alveolaris suupõhja lihased, alumised hambad ja
sarnaluumisel jätkel olev liigeseköbruke. Keraliiges. Inkogurentne. Liigeseketas sobitab pindu. Kui suu liigub, liigub alalõualuu pea pesast välja ning liigub mööda ketast. Liikumine: alalõua langetamine ja tõstmine, liikumine ette ja taha poole, külgliikumine -lihased ja innervatsioon: Langetamine: külgmine tiiblihas Tõstmine: imulihas, mälurlihas Ette liikumine: külgmine tiiblihas Taha liikumine: oimulihase tagumised kiud Külgliikumine: külgmise tiiblihase ühepoolne tegevus Kõiki innerveerib: PAN V kolmiknärv, alalõualuu haru 27. Võrrelge õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust; vaagnavööde 2 puusaluust. Õlavööde on kerega ühendatud rinnaku-rangluu liigese abil. Ebasobivad pinnad – abiseadeldiseks kõhrketas. Vaagnavööde ühendub lülisambaga ristluu-niudeliigese abil. Abiseadeldist pole. Õlavöötme liikuvus on kolmeteljeline, vaagnavöötmel minimaalne.
annaabi.ee 
