ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
NARVA KAITSMINE.
Vaatamata Punaarmee taganemisele Eesti vägede eest, jätkus nende edukas pealetung
Poolas ja Ukrainas. Võidukad oldi ka teistel kodusõja rinnetel. Selline olukord lubas
Punaarmee väejuhatusel koondada värskeid lisajõude Eesti taasvallutamiseks. Kuid ka
eestlased tugevdasid oma kaitsel olevaid vägesid.
Jaanuarikuu lõpus aktiviseerusid punased Viru rindel eesmärgiga vallutada Narva linn
kui rinde peamine tugipunkt. Esialgne plaan hõivata Narvat tiibhaardega löödi eestlaste
poolt tagasi. Veebruarikuu teisel poolel alustas Punaarmee rünnakuid Narvale otse rindelt.
Eesti väed olid vastase tõkestamiseks ida suunast ennast Narva jõe vasakkaldal tugevalt
kindlustanud. Eelnevalt oli rajatud kuulipildujapesadega kaevikusüsteemid, mida kaitsesid
jalaväele läbipääsmatud traattõkked.
Rünnakud Narvale kulmineerusid 22. veebruaril 1919. a. Peale ettevalmistavat suurtükituld
annaabi.ee 
