Postmodernism Filimonov
Jutustaja pöördub tihti lugeja poole, kas siis loo
alguses, kus ta justkui valmistab lugejat ette teatades, et ta kavatseb rääkida nüüd ühe loo ja lugeja olgu
valmis seda lugema. Või siis teine kord pöördub lugeja poole, et vabandada oma ropu keekasutuse
pärast või mainib lugejale, et tegelikult ei ju oluline, mis on kirjeldatud tegelaste nimed, et loo võib ju
jutustada ka teiste nimedega. Samuti leidub jutustaja iroonilisi kommenaatre ja hinnanguid kirjutatu
kohta. Tihtsi kutsub jutustaja ennast korrale ja manitseb ennast teemast mitte kõrvale kalduma.
Analüüsib kirjutamise protsessi, otsib õigeid sõnu. (Ei hakka ennast kordama, pärast seletan lähemalt).
Ootamatud pöörded ja vasturääkivusi ning võõritusefekti võib tunda samuti, eriti siis, kui jutustaja enda
kohulolust taas teada annab, näiteks ütleb ta justkui enda õigustuseks ja kriitka ennetamiseks järgmist:
„Lugudega muide on mul raskusi. Mitte kunagi ei saa ma lihtsalt jutustada
annaabi.ee 
