Lambakarjus ja aeg
astuma. Kaugele tal minna ei tulnud, sest ktila oli siinsamas lahedal. Ta
laks koju, seal5hkus koldest veel kuumust. Ta leidis, et tee polnud kruusis
veel jahtunud, ta istus ja j5i selle rahulikult 15puni. Ta oli ara olrtud vaid
hetke.
Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid
noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu
alati. Onnistatud olid tema tè>è>d ja paevad, tihtki looma ei saanud temalt
metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus
loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi
Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase
tervituse
"Aastaning laksid onni.
on mè>è>das. -
Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid
olen ma siin. Aeg on teele asuda