Inimene, loodus, usund
Mulle tundub, et kui jätta kõrvale
kristlikud äärmused, siis on kõige ratsionaalsem maailma just läbi teaduse ja religiooni
sümbioosi seletada. Selline lähenemine on igati mõistlik, sest see ei välista teadust ning
jätab samas piisavalt ruumi religioossele salapärale ja müsteeriumitele.
Kõige huvitavamaks võiks aga pidada ehk loodususundeid. Siinkohal võib heaks
näiteks tuua Eesti usundi. Sellistel loodususunditel näib teadusest täiesti ükskõik olevat.
Tihtiligu seletavad sellised usundid erinevate loodusobjektide ja nähtuste tekkimist
elavate ja mõningal määral isegi humoorikate lugudega, mis on tihti sulam erinevatest
müütidest ja teistele usunditele iseloomulikest joontest. Eesti loodususundis, nagu mulle
tundub, ei pööratagi erilist tähelepanu sellele, kuidas kõik alguse on saanud. Usutakse, et
keegi Taat on ilma, ja kõik selle sees, loonud, aga seda kust Taat pärit on sellele väga ei
keskenduta