Taimkatte levik maal
igal aastal rikastavad mulda huumusega. Kõrge viljakusega mullad sobivad
kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud.
Rohtlas sajab suhteliselt vähe, 350- 550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul väga
ebaühtlaselt. Enamik neist langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena, andes
soodsa lathe taimekasvuks. Suved on seevastu kuumad ja kuivad, paiguti põuased.
Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihnikupuhmikulised
kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein.,
preeriate kõrgerohustus on kuni paari meetri kõrgused habeheinad, preeria- ja
piisonirohud. Kõik nad on võimelised säilitama niiskust kuivaperioodil. Nad keeravad
põua ajal lehed rulli, et vähendada auramist. Kõrrelistega kõrvuti kasvavad poolpõõsad,
need on taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud. Neist on enam
levinud mitmed pujuliigid
annaabi.ee 
