Rootsi aeg
nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus oli samuti
näljahäda.
Sellega ei piirdunud mõisnike valitsemine ja talupoegade halb elu.
Mõisnikud ei pidanud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid
tõlgendati nii, kuidas mõisnikele kasulik oli. Talupoegadel oli küll õigus ja
võimalus kaevata mõisarentnikke ja -valitsejate peale, aga sellest sõltumata olid
võitjateks mõisnikud kuna nemad suutsid endale õiguse osta. Üleüldse ei usutud
tihilugu seda, mida talupojad väitsid. Seadusi väänati mõisniku kasuks ka siis, kui
oli vaja leida mõni seadus, et talupojalt viimnegi saak ja alles jäänud seeme ära
võtta.
Rootsi aega ei saa selle tõttu ka üdini halvaks tembeldada. Positiivne oli
selle aja juures see, et näiteks haridus ja usk said palju toetust ja
populariseerimist ja ka lihtrahvas sai õppida lugema ja kirjutama. Peeti esimesi
eestikeelseid jutlusi, valmisid esimesed eestikeelsed grammatikad ja isegi