Kõige sagedasem elupaik uurimispiirkonnas oli okasmets, mis kattis 33.0% alast. Erinevate maakasutuse vormide mõju ökosüsteemide teenuste eraldiste loomisele Erinevusi maakasutuses võrreldi kolmes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas. Maakasutuse mustrid varieerusid vastavalt piirkonnale. Metsastunud alasid oli Ivalo piirkonnas 16.6%, aga Hammastunturis ainult 9,6% ning Lappis 6,4%. Kaitse all olevaid piirkondi oli Hammastunturis 51,5%, Lappis 48,1% ning 25,5% Ivalos. Teedevõrgustiku tihesus oli kõige kõrgem Ivalos. Pooleldi kodustatud põhjapõtru karjatatakse kogu piirkonnas, kuigi suvistel ning talvistel karjamaadel on erinevus. Maakasutuse mõju sõltub sellest, kas tegu on raske või kerge maakasutuse viisiga. Raskemad muudavad rohkem maakatet ning seetõttu on ka nende mõju ÖTde loomisele negatiivne. Näiteks metsandusel ning mäeeraldistel on tugevaim negatiivne mõju, neile järgnevad teedevõrgustikud ning paisjärved. Maakasutusviiside vastastikused suhted
• Gaasivahetuse reguleerimine • Mulla detoksikatsioon, saasteainete lagundamine • Aineringete toimumine ja regulatsioon • Orgaanilise aine lagundamine • Kahjurite, parasiitide, haiguste allasurumine • Sümbiootilised ja asümbiootilised suhted taimedega • Taimede kasvu kontroll • Puhver keskkonna kõikumistest tuleneva stressi jaoks 18. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. tüsedus, värvus, struktuur, tihesus, ülemineks jne. 19. Mullaprofiili horisondid. 1) orgaanilise aine akumulatsioon O-metsakõdu. mulla pinnale ladestunud org ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10cm. O1-halvasti lagunenud org aine O2-keskmine O3-hästi A-huumushorisont. Tumeda värvusefa:tekkinud parasniiskestes, kuivades või ajutiselt liigniiskestes tingimustes mulda ladestunud org aine mõjul. Koosneb nii mineraal kui ka org ainest. Ülekaalus
annaabi.ee 
