; Jaotusfunktsioon on mittekahanev funktsioon; F(-∞)=0; F(+∞)=1. Jaotusfunktsiooni graafik sõredate suuruste korral on trepiastmete kujuline. Pidevate juhuslike suuruste korral on sujuvalt ülesminev, mitte astmik. 22. Juhusliku suuruse tihedusfunktsioon – nimetatakse jaotusfunktsiooni esimest tuletist, st P(x)=F’(x). OMADUSED: Tihedusfunkts.on ainult pidevatel juhuslikel suurustel!; mittenegatiivne funktsioon p(x)≥0, st tihedusf. on kas võrdne nulliga v omab positiivseid väärtuseid. ; P(-∞)=0, st tihedusf.kohal -∞ on võrdne nulliga. JA p(+∞)=0. Määratud integraal tihedusf. lõpmatutes rajades on võrdne ühega. Tihedusf. graafik ei saa asuda allpool x-telge ning kogu kõvera ja x-telje vahele jääva kujundi pindala on võrdne ühega. (graafik läheb üles ja siis alla). 23. Juhusliku suuruse antud vahemikku langemise tõenäosus –
Keskväärtus ja dispersioon arvutatakse üldjuhul 2 EX = x f ( x )dx, DX = ( x - EX ) f ( x)dx - - Normaaljaotus: Kõige tähtsam pidev jaotus. (x-µ )2 - PJS jaotus, mille korral tihedusf-n defineeritakse valemiga f ( x) = 1 e 2 2 2 (x-µ)2 1 x - 2 Jaotusf-n avaldub F ( x ) = e dx . 2 2 - Normaaljaotuse parameetrid on keskväärtus ja standardhälve .
annaabi.ee 
