19-20. sajand Eestis
ühte terviklikku kogumisse, kuhu pidi kuuluma ka taluõu. Võimaluse korral liideti
põldudega ka muid kõlvikuid, karjamaa, heinamaa ja mets. Et osa maid asus külast
kaugel,polnud alati võimalik terviklikku krunti moodustada. Nii sai enamik talusid
peale krundi keskse osa ka mitu lahustükki.
Hõredama asustusega aladel, kus talukrundid moodustusid olemasolevate
taluõuede ümber, ei olnud külade kujus suuri muutusi. Tihedma asustusega ja
suuremate külade puhul olid muutused küla planeeringus suured. Osa taluõuesid
viidi külast välja uuele krundile. Veeti ümber olemasolevaid hooneid või ehitati
uued. Kruntimise käik sõltus mõisnikke tahtest.
Talude päriseksostmine
1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt. Talupojad
ostsid talud välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti peamiselt linakasvatusest
(Lõuna-Eesti) ja kartulikasvatusest (Põhja-Eesti) saadud tuludest
annaabi.ee 
