Ida-Virumaa rahvakultuur
seda kasutasid ka naised. Naiste pidulikke ülikondi ehiti suuremate sakiliseservaliste
preesidega. Väga hinnati värviliste, enamasti punaste klaastahukestega silmadega preese.
Neid oli nelja- ja kuuesilmalisi. Eriliseks uhkuseks ja jõukuse märgiks loeti kuhikujulist
hõbesõlge, suurt sõlge. Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski
tunduvalt väiksemad.
Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber
kaela. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas ning nendega läks
naine ka haudu. Helmed, nagu ehted üldse, pidid naist kaitsma kõigi salapäraste ohtude
eest.
Pidudeks riputasid jõukamad naised kaela hõbeketid (või ka hõbe- või klaashelmed)
kannaga rahadega. Tantsu ajal rahad raksunud rinnal.
Kõrvaringaid, mis eesti naistel üldiselt haruldased, on kantud Iisakus ja Vaivaras.
Enamasti olnud need sõrmusetaolised lihtsad hõberõngad.
annaabi.ee 
