Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r Vesi 200 1,6 4.2 Betoonisegu konsistents Koonuse vajumine oli 22 mm. See on lubatava piires. 4.3 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95 4.3.1 Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel 4.1 Tihed Purus Surve us tav Survetugevus [N/ mm2] Prk pind [g/cm3 jõud Prk Prk mass ] [kN] nr vanus [g] a b S
· FM(0,0-0,8)= 2,2 · FM(0,63-2,0)=3,07 · FM(0-0,8)+(0,63-2,0)= 2,64 Katsekehade katsetamine painde-ja survetugevusele toimus peale 28-päevast kivinemist. Tabel 5. Proovikehade painde- ja survepinged. (*- ei kasutata keskmise arvutamisel) Mõõd Arvutatud etud Prk Jrk nr Proovik Prk Purus Paind Surve-pinge nr eha mass tav Tihed e- mõõtm us ed [g] jõud pinge [mm] Õhus Vees Paind Survel el Pikkus Laius Kõrgus [kN] [kN] kg/m3 Mpa Mpa 1,95 23 14,38
8 1.3. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. -kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita m= -parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1= -keha maht koos parafiiniga Vp = (m1 m) / p -parafiini ruumalaVp = (m1 m) / p -keha maht V = V1 Vp -materjali tihedus = (m / Vbr) * 1000 Tabel 2.3 Ebakorrapärase kujuga poorse ehitusmaterjali tiheduse ja poorsuse katsetulemused Mass Mass Tihed Keskmi Keskmi tihedus Jr Mass õhus vees us Poorsu ne ne poorsus suhtelin poorsus k õhus parafiinig parafiinig [kg/m s, p [%] tihedus poorsu tihedus (kesk.- e viga suhtleine nr [g] a [g] a [g] 3] [kg/m3] s [%] (kesk.-x)2 x)2 [kg/m3] viga [%] 1 15,8 16,6 7,7 1 965 25,8 4200,24 5,98
Kuna vahtpoliistiireeni tihedus on viiike ja poorsus viiga suur, siis ta koosneb 98% ulatuses selle kinnises ktirgstruktuuris olevast liikumatust dhust, mis tagab materjali suurepdrase sooj apidavuse. Ebakorrapiiraste materjalide poorsuse arvutamine: graniidi poorsuseks tuli minul 0,7Yo ja keraamiliselt telliskivil 35 ,Uyo. Grupi keskmised poorsused tulid vastav alt 4,7yo ja 34,lyo. Kogu korrapliraste peale on suurima tihedusega dolo4jit ning viiikseima tihed Tasub miirkida, et dolomiit o'n figi l# Uorau tihedam kui . Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad Uldnimetuse ,,kivi" all4 tihedused jlnvad 1000-2000 kg/m3. Mida suurem on materjali tihedus, seda viiiksem on tema poorsus ning vastupidi. Samuti, mida poorsem on materjal, seda paremini nad juhivad soojust ning neid kasutatakse ehituses soojustusmaterjalidena. Mida tihedam on materjal, seda tugevam ja vastupidavam ta on, seega kasutataksegi teda nt ehituskividena
väävel) on tuntud kaaliumnitraat e "salpeeter"Leelismetallide nitraatide lagundamisel tekib nitrit 2KNO 3 = 2KNO2 + O2 . NaNO3 "Chile salpeeter" on ainus lämmastiku mineraal, suure hügroskoopsuse tõttu (imab veeauru) püssirohuks ei kõlba Kaaliumpermanganaat KMnO4 lillad, halvasti lahustuvad kristallid. Kasutatakse kodus desinfitseeriva lahuse valmistamiseks, näiteks titevannitamisel.Laboris oksüdeerija Sulab Keeb Tihed leek Levik (C0) (C0) (g/cm3) Leiti smaragdist . laseb läbi röntgenilkiiri ,väga Be 1283 2470 1,85 ? 300 $/kg mürgine. Vasesulamist kontaktliinid -ei kulu eriti
3. periood 3 el. kihti hõbevalge plastiline, hästi tihed töödeldav g/ Asukoht prootoneid - 13 Aatomiehitus sulamistemp tabelis - 600 Füüsikalised