Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole Hüdrotropim kasvamine suurema veepotentsiaaliga piirkonna suunas; tundlikud rakud asuvad juuretippudes. Tigmotropism vastus mehhaanilisele puudutusele, näit. köitraagude reaktsioon. Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja putuktoitulistel taimedel (huulhein). Taimede elu rütmid:
Idujuur suundub alati allapoole. Iduvarrel on negatiivne geotropism. Ka enamik külgjuuri on ageotroopsed. Leinavormi puhul on ka tegu geotropismiga. 3 Plagiogeotropism esineb külgokstel ja lehtedel. 4 Kemotropism seostub keemiliste ainete suhtes liikumisega. Erijuhtum on hüdrotropism osad taimejuured kasvavad niiskuse poole. Ka parasiittaimed otsivad oma peremeest kemotropismi kaudu. Võib olla ka negatiivne 5 Tigmotropism puudutusest tingitud. 6 Termotropism soojuse suunas. 7 Traumatropism 8 Elektrotropism kõverduvad elektrostaatilises väljas. Juured tavaliselt katoodi poole. Nastid: 1 Seismonast raputus/puuduts. Nt maavärin, tugev vihm. 2 Tigmonast eranditult puudutusliikumine. Alguses turgor, hiljem kasvuliikumine. 3 Kemonast Esinem nt putuktoidulistel taimedel.Nt võipätakas. 4 Fotonast Tuleneb valgusest, suund pole oluline
Taimeorganite liigutuste tüübid: tropismid, nastid, endogeensed liikumised. Liikumismehhanismi järgi: kasvuliikumised, turgorliikumised. Tropismid, geo,. enamasti kasvuliikumised. Oluline on ärritaja suund. liikumise määrab kindlasuunaline ärriti. Suund oluline. Foto – valgus. Võrsed kasvavad ülespoole, juur areneb allapoole (vastaspoolel). Geotroopse mehhanismi tõttu. Kemotropism – keemilise aine suhtes reaktsioon. Veslahusena v gaasina. Parasiittaimedel Tigmotropism – tingitud puudutustest. Iminapad. Termotropism - Kõverdatud soojusallika suunas (võrsed). Traumatropism – vigastuse tagajärjel, juured reag neg. Võrsed algul pos, pärast neg reageering. Elektrotropsim – elektrostaatilises väljas, võrsed anoodi suunas, juured katiooni suunas. Nastid : Esineb ka suund, sõltub reageeriva organi struktuurist. Turgorliikumistega seotud. Seismonast – tingib taime raputamine. Tigmonast – puudutused, raputused. Spets liigendrakud.
piirkondade erinevast kasvukiirusest. Reageerivad ainult noored kasvavad taimeosad. Positiivne tropism kasv toimub ärritaja poole, nt kasvamine valguse poole. Negatiivne tropism kasv toimub ärritajast eemale. Erinevad tropisimi liigid: a) Fototropism reageerimine valgusele. b) Heliotropism reageerimine päikesele. c) Geotropism reageerimine gravitatsioonile. d) Tigmotropism reageerimine puudutusele. e) Hüdrotropism reageerimine niiskusele või veele. f) Kemotropism reageerimine kemikaalidele. Tropisimid on hädavajalikud taime ellujäämiseks, arenguks, toitainete kätte saamiseks. 49. Millistes taime piirkondades toimub auksiini süntees? Looduslik auksiin on indool-3-äädikhape ehk IAA tekib kõikides kõrgemates ning väga paljudes alamates taimedes. Põhilisteks
annaabi.ee 
