"Valgekihv" Jack London
Hallilt Kopralt saadud
üks lihatükk oli kutsikale palju väärtuslikum, kui naiste käest saadud kakskümmend
lihatükki.
Salaja muutus indiaanlaste juures elamine talle kalliks, kuigi ta oli kurb oma ema
kaotuse üle.Ta lootis, et ta ema tuleb tagasi nagu indiaanlased lähevad ja tulevad.
Teiste koerakutsikatega Valgekihv ei mänginud, sest kutsikatel olid ta vastu vaenulikud
ja ründasid pidevalt teda.Tänu sellele muutus Valgekihv tugevamaks, tigetamaks ja
julmemaks.Nüüd juba, kui mõni kutsikas üksi ringi liikus, murdis Valgekihv ta
maha.Sellest tuli paksu pahandust ja Valgekihva hakkati koerte pool kartma.
Temast oli saanud kõige julmem koer.Ta oli metsik võitleja.Ta oli juba kõige kiirem
jooksja, osavaim võitleja ning ääretult nutikas.Tema liigutused oli välkkiired ning tal oli
oma ründamistehnika.Ta ei valmistunud võitluseks (urisemine ja karvade turri ajamine),
vaid kargast kohe kallale ja see ajas ohvri segatusse