Tõde ja Õigus II Terve tekst
Mis on seal praegu? Vilguvad
seal ka tuled? Ei! Seal on pime! Vargamäe ümbrus on pime. Ainult ükskord -- Indrek mäletab
seda nii selgesti -- vilkusid keset kottpimedat ööd Vargamäe soos tuled, nagu lehvitaks tuul
hõlma laterna eest, ja hommikul käisid nad seal hundi jälgi otsimas.
Äkki sündis midagi, mis rabas Indreku meeli: pimedas puude vahel seisis keegi tume, ähmane
ja kolesuur, seisis ja vahtis nagu puie vahelt Indrekule otsa. Tahtmatult jäi ta seisatama ja küsis
Tigapuult:
,,Aga see, mis see seal on?"
,,Ah see! See on vana kirik, klooster. Ligi ei maksa minna, võib kaela sadada ja siis pole nalja.
Küll sa pärast näed."
Indrek oleks tahtnud seista ja vaadata -- kaugelt, läbi raagus puude, sest nõnda ei võtnud silm
kõiki kontuure ja kujutlusvõim võis omandada vaba lennu. See suur ja ähmane aina nagu
kasvas, kui teda eemalt vaadata, ja muutus aina ähmasemaks. Ja äkki Indrekul tuli meelde