Tõde ja Õigus II Terve tekst
Käed alati
püksitaskuis, nagu kipuksid nad aina külmetuma. Ise ütleb ta, tema on grusiinlane, vürst
kinnitab halvakspanevalt, et ainult armeenlane, aga tema näonaha järele otsustades pole ta see
ega teine, vaid mõni teab mislane. Tema on väga tark ja teab kõik asjad paremini kui ükski
teine. Juba esimesel päeval jutustas ta anekdoodi kuulsast Moskva advokaadist, kes
Kaukasusse sõites vagunis kelleltki küllusega-kiitlevalt tifliislaselt küsinud, et kui neil kõike seal
nii hirmus palju, kuidas on siis lollidega lugu, millele saanud vastuseks: ,,Tule sinna, oled
esimene." Õieti öelda selle anekdoodi tõttu kasvaski tifliislase mõju nii ruttu. Sest polnud midagi,
et ta algas või lõpetas iga lause sõnadega: ,,Meil Kaukasuses", nii et see talle hüüdnimeks jäi,
vürsti hiilgus kippus tema aupaistuse kõrval ometi kahvatuma, liiatigi kuna ta poetas teise kohta