Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need silivad laias temperatuurivahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused silivad ka suhteliselt krgetel temperatuuridel (krgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkige kuumuspsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tttu kasutatakse palju ktteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga tiendavalt legeeritud Ni-Cr- sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude krgel temperatuuril ttavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molbdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks.
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset"