aine fsikalised omadused,kuid ei muutu aine koostis. Keemiline nhtus-protsess,milles muutub aine koostis. Kdunemine-orgaaniliste ainete muundumine mikroorganismide toimel. Krimine-orgaaniliste ainete muundumine bakterite vi prmseente elutegevusel hapniku osaluseta vi ka hapniku osavtul. Toitained-ssivesikud,rasvad,valgud;toiduainete koostisosad. Ktus-soojus- ja elektrienergia saamiseks kasutatav aine. Kttevrtus-soojushulk,mis eraldub 1 kg ktuse tielikul plemisel(kJ/kg). Toitevrtus-1 g toitaine oksdatsioonil vabanev energia (kJ/g). Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete htane kogum. Lihtaine-aine,mis koosneb he elemendi aatomist. Leelis-vees hsti lahustuv hdroksiid. Liitaine-mitut keemilist elementi sisaldav aine. Puhas aine-aine,mis ei sisalda lisandina teisi aineid. Plemine-kiiresti kulgev oksdatsioon,mille puhul eraldub valgust ja soojust. Materjal-mitme aine sega,mida ei saa kergesti lahutada ksikutest koostisosadeks.
hendaval hel sirgel. tetraeedriline ssinik- kui ks ssinik on seotud nelja vesiniku aatomiga, nurgad on vrdsed ( 109.5 ). parafiin- tahked alkaanid vi nende segud. hdrofoobsed ained- ained, millel puudub veega vastastikmju, puudub vime moodustada vesiniksidemeid, veega ei mrgu. hdrofiilsed ained- vee-lembelised ained, on vastastikmju ja moodustavad vesiniksidemeid. tielik plemine- Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel
hargnenud ahelad) Nafta destillatsioon krakkimine- ahelate lhendamine ( ttlemine ainetega ) reformitakse- ahelate hargnevaks muutmine Rafineerimine- polmeriseerimise tkestamine Detonatsioonikindlus bensiinidel Oktaanarv Vrdlussegu heptaan 0-isooktaan 100 Isesttivus diiselktusel tsetaanarv vrdlussegu 1-metlanaftaleen 0- heksadekaan ehk tsetaan 100 kttevrtus- nitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus(tavaliselt 1kg) ktust tielikul plemisel hikud MJ/kg ja MJ/kuupmeeter mningad andmed: maagaas ~35 MJ/kuupmeetri kohta vedelktused ~40-45 MJ/kg kivissi ~30 MJ/kg puit 15MJ/kg probleemid: Ktuste ammendumise perspektiiv ktuste laialivalgumine ja keskkonna reostumine Mittetielik plemine(energiakadu ja keskkonnareostus plemisjkidega) Energiakriisid Kliima muutuse ilmingud(osooniaugud, kasvuhooneefekt, soojusreostus jne) MOOTORSIDUKITE SAAMISLUGU Autode arenemine 19 saj
annaabi.ee 
