EESTI KEELE STRUKTUUR
Vältevaheldusliku sõnade tugevaastme tüvi on kolmes vältes ja nõrk on teises
vältes. Näide: kapp (T) kapi (N).
Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks.
Vokaalivahelduse puhul muud.-se sõnatüve vokaali mitmuse osastav ja
võrdlusastmete moodustamiseks. Sõnatüve vokaalideks nimetataks vokaale, millega
lõppeb ainsuse omastava käändevorm.
Mitmuse osastava lühivorm:
TULEB TIBE PENI JA URISEB.
Ainsuse osastav Lindu Kassi Lille
12
Mitmuse osastav Linde Kasse Lilli
e, kui kahe silbilised a-ga lõppevad sõnad. Näide: uba ube, tuba tube.
kass kõrtsis ei käi, siis tulen u (kui on tüve alguses). Näide: marja marju,
käia käin.
ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna pärni.
annaabi.ee 
